Statistikaameti hinnangul vähenes Eesti majanduse maht (SKP) 2023. aasta kokkuvõttes 3%. 2023. aasta neljanda kvartali SKP oli 2,7% väiksem kui aasta tagasi ja 0,7% väiksem kui 2023. aasta kolmandas kvartalis.

Aasta kokkuvõttes oli majanduslangus palju tagasihoidlikum kui Eesti Panga viimases prognoosis oodati, ehkki neljanda kvartali SKP oli üldjoontes prognoosiga kooskõlas. Selle taga on asjaolu, et statistikaamet revideeris kolmanda kvartali reaalset SKPd 1,2% ülespoole. SKP tavapäraseid muutuseid arvestades on see revisjon väga ulatuslik. On aga mõistlik SKPd revideerida, kui selgub uusi asjaolusid, sest nii saab otsuste tegemisel uut infot kiiremini arvesse võtta.

Samas näitab suur revisjon hästi, kui palju on majanduskasvu ümber ebakindlust. Kuna minevikus toimunu mõjutab ka tulevikuootuseid, võib olla, et üldine hinnang majanduse olukorrale oli liiga negatiivne. Kui oleme minevikus toimunu tõttu liialt pessimistlikud, võime teha ka väiksemaid tulevikku vaatavaid investeeringuid.

Neljandas kvartalis kahanes SKP aasta võrdluses 2,7%, kusjuures 2,3% ulatuses mõjutas seda energeetikasektori lisandväärtuse kahanemine. Kokku vähenes energeetikasektori lisandväärtus SKP andmetel ligikaudu poole võrra. Tööstustoodangu statistika põhjal vähenes selle tegevusala toodang aastaga aga palju vähem. Seega on küsitav seegi, kas neljanda kvartali SKP hinnang peab paika.

Majanduskasvu hinnangute ebakindluse taga on ühest küljest see, et majanduses on toimunud suured muutused, mille mõju on jooksvalt keeruline hinnata. Eksporditurgudel toimunud muutuste kõrval on ettevõtjad asendanud ka enda tootmiseks vajalikke sisendeid ja materjale, kuid selle kohta pole häid kiiresti kätte saadavaid andmekogumeid. Teisalt raskendab statistika koostamist hiljutine kiire hinnamuutus. Kuna hinnakasv oli tavapärasest märksa suurem, võivad ka sellest lähtuvad vead olla tavalisest suuremad.

SKP kõrval on oluline vaadata teisigi andmeid. Tööstussektori toodangu statistika osutab, et majanduslanguse põhi võis jääda neljanda kvartali algusesse, sest novembris ja detsembris kasvas tööstustoodang kuises võrdluses juba märkimisväärselt. 2023. aasta lõpus oli toodang seejuures endiselt kesisem kui aasta varem.

Kuigi võib juhtuda, et andmete revideerimise tõttu osutub majanduse olukord tagantjärele paremaks, kui oleme siiani arvanud, osutab suur osa majandusnäitajaid siiski üldiselt nõrgale konjunktuurile. Valitseb selge vajadus majanduspoliitika ja konkurentsivõime parandamise järele. Majanduskasvu tugevdamiseks peaksime eeskätt võimendama oma konkurentsieeliseid: väga hea ärikeskkond ja tugev digiettevõtluse kogemus. Ehkki majanduslangus oli mullu teisel poolaastal veel üsna laiapõhjaline, oli info ja side tegevusala üks esimesi, mis uuesti kasvule pööras.

https://www.eestipank.ee/press/majanduskasvu-praegu-keeruline-moota-01032024