Ettevõtete laenuvõtmine elavnes teises kvartalis mõnevõrra. Uusi pikaajalisi laene väljastati ettevõtetele teises kvartalis ligi kolmandiku võrra rohkem kui esimeses kvartalis. Suures osas toimus see sesoonsetel põhjustel ehk laenamine kasvab tavapäraselt kevade ja suve tulekuga. Osaliselt tulenes see siiski ilmselt ka sellest, et vahepealne väga suur ebakindlus sisendhindade ja intressimäärade kasvu ning üldise majandusarengu suhtes on pisut hajunud. See toetab ettevõtete investeerimist ja laenuvõtmist. Üldiselt võib ettevõtete laenunõudlust siiski pidada üsna tagasihoidlikuks. Teises kvartalis võeti küll pikaajalisi laene eurodes mõõdetuna 16% rohkem kui 2019. aasta teises kvartalis ehk enne koroonakriisi. Samas tuleb arvestada, et tootmissisendite hinnad on vahepeal kiiresti kasvanud.

Laenukasv erineb tegevusalati palju ja sõltub eelkõige sektori majanduslikust käekäigust. Enim, ligi kolmandiku võrra kasvas laenujääk aastaga taristusektoris. Eelkõige tuleb kiire kasv energiaettevõtete aga ka info ja side tegevusala ettevõtete laenamisest. Ka põllumajandusettevõtete laenujäägi kasv on endiselt üle 10%. Laenukasvu pikalt vedanud kinnisvaraettevõtete kasv on küll kahanenud, kuid püsib ettevõtlussektori keskmisest jätkuvalt pisut suurem. Seevastu on tööstus- ja logistikaettevõtete laenujääk käesoleval aastal märgatavalt kahanenud, sest nendel sektoritel on majanduslikult väga keeruline aeg.

Ettevõtete hinnang laenukeskkonnale on tõusvate intressimäärade ja ebaselge majandusväljavaate tõttu endiselt kehv. Positiivne on aga see, et teises kvartalis hinnang siiski pisut paranes. Väike paranemine toimus suuremal osal tegevusaladest; vaid tööstusettevõtete ja hotellide hinnangul oli laenukeskkond varasemast negatiivsemaks muutunud. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär on tõusnud aastataguselt alla 3% tasemelt käesolevaks suveks ligikaudu 6%ni. Kasv tuleneb euribori kasvust, keskmine intressimarginaal on samal ajal pisut alanenud. Ehkki ettevõtete laenuvõtmise võime on intressi- ja muude kulude kasvu tõttu mõnevõrra kannatada saanud, on see siiski üsna hea. Paljudel tegevusaladel on müügitulu ja kasum pidevalt kasvanud ning varem kogutud puhvrid on hoiuste ja omakapitali näol märkimisväärsed. Tõenäoliselt on see ka põhjuseks, miks vaid alla 10% ettevõtetest näevad praegu oma peamise murekohana finantsprobleeme ning miks laenumaksetega hätta jäänud ettevõtteid on siiani üsna vähe.